PÄRNU JAHINDUSKLUBI
EELLUGU
Aegade jooksul on Pärnumaal tegutsenud hulk jahindusühendusi, millede kohta puuduvad täpsed
kirjalikud andmed. Nõukogude režiimi taaskehtestamisega Eestis kuulutati maad ja metsad rahva omandiks koos
loomade, lindude ja kaladega. Iga mees võis võtta sealt nii palju kui jaksas ja oskas. Terve mõistusega jahimehed said peagi aru,
et ilma ressurssi hooldamata ja kaitsmata kaob ka jahipidamise võimalus. Puuduvad andmed Vabariikliku Spordiühingu (VSÜ) “Kalev” juurde moodustatud jahisektsiooni asutamise täpse aja kohta, küll on aga teada, et 24.veebruaril 1948 toimus jahisektsiooni üldkoosolek, kus esitati aruanne 1947. a. tööst. Sektsioonis oli 22 liiget, aasta jooksul peeti 21 ühisjahti, lasti 6 rebast, 66 jänest, 6 parti, 5 kulli, 37 varest ja 9 harakat.
Esimene katse Pärnumaa jahimehi ühendada ja Pärnu Jahindusklubi asutada toimus 02.juunil 1948, mis ebaõnnestus kvoorumi puudumise tõttu. Järgmine asutamiskonverents kutsuti kokku 28.novembril 1948.a.
Klubi loomisega jäädi äraootavale seisukohale kuna puudusid 1/3 delegaate ja Tallinna esindaja. Kolmandal katsel 26.juunil 1949 kell.10:15 asi õnnestus. Kohal oli 28-st valitud delegaadist 24 ja konverents oli otsustusvõimeline. Kinnitati klubi põhikiri, valiti 15 liikmeline nõukogu ja 5 liikmeline juhatus. Palgati direktoriks Johann Seiler ja raamatupidajaks Elmar Vellend. Muretseti esimesed ruumid asukohaga V. Kingissepa 34.
Esmased töövaldkonnad:
1. Korraldati jahimeeste teh.miinimumi kursused ja jahijuhatajate kursused;
2. Hakati pidama jahikoerte arvestust;
3. Korraldati röövulukijahte.
Huvitavat!! Kihnu sektsiooni liikmed vabastati liikmemaksust tingimusel, et nad lõpetavad
linnumunade korjamise.
15.novembril 1949 võeti tööle raamatupidajana Anita Jürvetson (Tasane).
1950. aasta
Erakordselt töörohke.
Juhatuse koosolekuid 21, nõukogul 4 koosolekut.
Võeti vastu palju uusi liikmeid, kusjuures kõik kandidaadid arutati juhatuse poolt
nimeliselt läbi.
Salaküttimise eest heideti välja 2 liiget (Kilingi-Nõmme sektsioonist).
Kutsuti kokku laskurtreenerite kursused, alustati laskeraja ehitamist (Neste bensiinijaama
tagusele alale).
1. mai demonstratsioonist võeti osa täies varustuses (püsside ja koertega).
Hakati nõudma söödavihtade valmistamist lisasöötmiseks.
Parematele jahimeestele jaotati preemiana 15 metsiseluba.Pärnu Jahindusklubi
1951. aasta
Intensiivselt arendati jahilaskesporti.
Treenerite kursused.
Tõhustati jahijärelvalvet.
Inspektorid vabastati liikmemaksust tingimusel, et nad avastavad vähemalt 3
salaküttimise juhtu.
Kõikides sektsioonides viidi läbi hundijaht.
Toimis sots võistlus.
Parim röövlindude hävitaja oli Tori sektsioonist Oskar Juurikas, kes oli küttinud 365
röövlindu.
Korraldati jahikoerte ülevaatus.
Klubi kolis Pargi tn.2.
Lisaks juhatajale ja raamatupidajale palgati tööle instruktor.
Klubi käsutuses oli veoauto GAZ AA.
Moodustati hundijahibrigaadid.
1952. aasta
Kohustuslik hundi-ilvesejaht hooaja igal nädalavahetusel.
Jahikoerte sundboniteerimine.
Klubile leiti uued ruumid Karja tänav 24, endises puutöökojas.
Rebaste kärntõve tõkestamiseks varuti 7 kg TDT pulbrit.
Vahepeal olid moodustatud Eestimaal oblastid ning Pärnu Jahindusklubil olid osakonnad:
1. Lihulas,
2. Haapsalus,
3. Pärnu-Jaagupis,
4. Vändras,
5. Suure-Jaanis,
6. Tõrvas,
7. Viljandis,
8. Mõisakülas,
9. Abjas,
10. Kilingi-Nõmmes. Kilingi-Nõmmes tegutses kohapeal ka üks palgaline töötaja.
1953. aasta
23.jaanuariga dateeritud kiri vabariigi Jahindusinspektsiooni Presiidiumilt kinnitab Pärnu
Jahindusklubi struktuuri. Lisanduvad uued osakonnad:
11. Märjamaal,
12. Kingissepas,
13. Orissaares ja
14. Hiiumaal.
Seega kokku 14 osakonda. Sisuliselt olid haldusalas pooled Eesti jahimehed. Vajalik oli
klubihoone ehitamine. Kaugemalseisvate osakondade huvipuudusel jäi aga plaan katki.
15. veebruaril võetakse tööle lasketiiru mehaanikuks Arnold Kaar, kes töötas mitmesugustel
ametikohtadel üle kolmekümne aasta.
1954 – 1955. aasta
Võitlus salaküttimisega. Pärnu Jahindusklubi
Röövlindude ja – loomade reguleerimine.
1956. aasta
Esimest korda viidi läbi ulukite ametlik loendus, kogemuste puudumise tõttu mitte eriti
õnnestunult.
Saadi esimene põdraluba, mis ka realiseeriti. Juhatus otsustas korraldada ühissöömise ja
ülejäänud liha (ca 60 kg) jaotada parimate jahimeeste (parimate röövlindude, -loomade
hävitajate) vahel.
Koostati jahikoerte passistamise graafik.
Oli saabunud aeg koondada kõik Eestimaa jahimehed ühe mütsi alla.
28.septembril toimus Tartus Pärnu ja Tartu klubide juhatuste ühine nõupidamine, kus otsustati
pöörduda valitsuse poole palvega Eesti NSV Jahimeeste Seltsi moodustamiseks.
Arnold Greeni juurde volitati Pärnust Albert Koop ja Tartust legendaarne Harry Ling. Green
suhtus asjasse pooldavalt.
Vastuseis tuli Jahindusinspektsioonist vahepeal reorganiseeritud Jahimajanduse valitsuselt.
1957. aasta
Koos Tartu Jahindusklubiga otsustati hakata välja andma jahindusalast infolehte.
Kuulutati välja sotsialistlik võistlus osakondade ja sektsioonide vahel.
Osteti 25 faasanimuna (a`10 rbl.) ja kalkun nende munade väljahaudumiseks.
Viidi läbi jahikoerte näitused osakondades.
Passistati lisasöötmiskohad.
Valitsusele tehti ettepanek:
o keelata jahirelvade müük isikutele, kes ei oma jahipiletit,
o kehtestada alaline jahikalender,
o võtta kriminaalvastutusele põdra ja hirve ebaseaduslikud küttijad (3.aastane
vabaduskaotus).
1958. aasta
Osteti esimesed 3 sportrelva.
Reguleeriti jänesejahti. Päevaload väljastati ainult laupäevaks, pühapäevaks ja
esmaspäevaks. Igal jahimehel on õigus ühele jahipäevale, kusjuures võis lasta ühe jänese.
Jahikaaslase kasuks lasta ei tohtinud.
1959. aasta
Alustati huntide hävitamist mürgiga. Veebruariks hävitati 12 hunti ja 1 ilves.
1960. aasta
Viljandist tuli taotlus omaette jahindusklubi moodustamiseks, mida ei rahuldatud.
Klubi liikmeid 2258.
Uus katse arendada faasanikasvatust. Osteti 5 täiskasvanud lindu, kes kõik surid
haigustesse.
Jaotamisele läks 47 põdra, 20 metskitse, 500 nugise ja 280 saarma küttimisluba.
Jahijärelvalveks hangiti 2 mootorratast ja 5 jahisportrelva.
1961. aasta
Klubile usaldati 40 põdraluba ja 3 metssealuba.Pärnu Jahindusklubi
Sots võistluses saavutatud 40 punkti kohta tohtis küttida 1 jänese.
Hoogustus jahilaskmine.
Eraldus Viljandi osakond iseseisva klubina.
1962. aasta
Jaanuaris moodustati Vabariiklik Jahindusklubide Nõukogu. Jahimaad jagati
hoolduspiirkondadeks, boniteeriti ja määrati ulukite optimaalne arvukus.
1963. aasta
Eesmärk küttida 275 rebast ja 225 kährikut. Iga kütitud röövuluki eest oli preemia 50g
suitsuta püssirohtu ja kevadjahil haneluba.
20.-21. juulil korraldati esimene klubisisene jahimeeste kokkutulek.
Põdralube oli 65, metssealube 20.
1964. aasta
Klubi palgalised töötajad said vormiriietuse, instruktoritele tasuta.
Metskitselubasid oli 110, põdralube kokku 185, millest 80 jahimeestele ja 105 riigile.
Enne tuli küttida riigile.
1965. aasta
Viljandi Jahindusklubiga liitus Mõisaküla osakond
1966. aasta
Röövulukite küttimise plaan kinnitati alljärgnevalt jahisektsioonidele ühe liikme kohta:
1/2 rebast,
1/3 kährikut,
1/10 mäkra,
1/60 saarmast,
1/10 nugist,
pluss viie punkti eest röövlinde.
Arvutati Eesti NSV Jahimeeste Ühingu projekti, mida ei kiidetud heaks.
Pärnu Jahindusklubi korraldas V jahimeeste vabariikliku kokkutuleku.
1967. aasta
Suur ümberkorralduste aasta.
Moodustati Eesti NSV Jahimeeste Selts ja 02.aprillil selle koosseisus Pärnu Jahindusklubi.
Territoriaalselt haldas uus klubi ainult Pärnu rajooni maid.
Juhatus valiti 11 liikmeline, juhatuse esimeheks valiti ühehäälselt Kalju Teemant, aseesimeheks
Arnold Kaar.
1968-1992. aasta
Tegevus ühtse Eesti Jahimeeste Seltsi põhikirja alusel.
1970 telliti uue klubihoone projekt ja ehituse rahastamiseks määrati täiendav liikmemaks
a`5 rbl.
Klubihoone avati pidulikult 28.detsembril 1973. a.
1977.a. rekonstrueeriti Tuule tn. jahilasketiir
