ML: RMK jahimeestelt renditasu ei küsi

Enamik jahiseltse, kes riigimetsamaid kasutavad, on RMKga jahimaa kasutamise lepingud ära sõlminud.
Igal maaomanikul on õigus oma maal jahipidamiseks tingimusi määrata. RMK on seadnud tingimuseks, et kui lepingut pole sõlmitud, siis jahti pidada ei tohi. Mingitki renditasu riigimetsa majandaja jahimeestelt ei küsi, kuid kui tekivad ulukikahjustused, on jahimeestel kohustus hüvitada otsesed kahjustuste likvideerimise kulud, kirjutab Maaleht.ee

Seejuures on võimalik kulutusi hüvitada mitte raha, vaid tööga – näiteks uute taimede istutamisega kahjustusalal.

Saartel läheb aeglasemalt

“Praeguseks on 324 jahipiirkonnast lepingud sõlmitud üle 95%,” ütles eelmisel reedel RMK jahinduse korraldaja Kalev Männiste. Mandri-Eestis oli selleks hetkeks sõlmimata vaid üks leping Läänemaal. Saartel oli puudu 14 lepingut, sealhulgas Torgu jahipiirkond, mis oktoobris sai uue rentniku. Kalev Männiste lootis, et enamik puudu lepingutest saab sõlmitud oktoobris.

“Meil on tüüpleping, mille sisu oleme teabepäevadel ja koosolekutel selgitanud alates maist. Siiski on tekkinud küsimusi, mis seotud jahiseadusega – miks üks või teine regulatsioon on just niisugune,” rääkis Männiste.

Üks põhiküsimusi on olnud ulukikahjustuste teema. Kalev Männiste järgi on üsna mitmel pool jahimehed olnud seisukohal, et miks eritingimustega lepinguid sõlmida, kui saab kahjustusi korvata jahiseaduses sätestatud ülemmäära järgi, mis võimaldab pealegi veel taotleda riigilt maaomanikule makstu eest osalist kompensatsiooni. (Lepingu olemasolul saab seda osaliselt vaid juhul, kui raha on piisavalt.) “Kuna RMK ilma lepinguta riigimaad jahinduslikult kasutada ei võimalda, on valdavalt ikka lepingud sõlmitud, kuid eramaade kohta seda tõdeda ei saa,” märkis Männiste.

Ta lisas, et teine vaidlusteema on olnud jahindusrajatised. Ei neid ega ulukihooldust jahiseadus ei käsitle, jättes need maaomaniku ja jahimeeste vaheliseks asjaks. Rajatiste asukohapiirangud tulenevad aga looduskaitseseadusest. “Jahiulukite lisasöötmiseks kaitsestaatusega territooriumidel või üksik-objektidel tuleb kaitseala valitsejalt saada nõusolek. Paljud jahindusrajatised, sealhulgas ka soolakud, tuleb likvideerida, kuna nõusolekuid säilitamiseks pole saadud,” selgitas Männiste.

“Eks küsimused, näiteks ka kahjutasudesse puutuv, ole tekkinud hirmust, infopuudusest, sest pole teada, kui suureks kahjud võivad kujuneda,” kommenteeris olukorda Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Nii-öelda prooviaasta

Seltsi korraldatud küsitluse järgi on laias laastus nii, et pool jahiseltsidest suhtub lepingutesse positiivselt, neljandik ei oska veel seisukohta võtta ja neljandik on pigem negatiivselt häälestatud.

Tausta selgitades ütles Tõnis Korts, et jutt, nagu oleks RMK tüüplepingu teksti ette valmistanud koostöös jahimeestega, peab paika ajas kuni jahiseaduse vastuvõtuni. “Siis leppisime tõesti mitu tähtsat asja kokku. Näiteks et jahimehed likvideerivad, kus vaja, kopratammisid, kuid RMK tagab tammile ligipääsu. Või kokkulepe, et kahjustuse kinnimaksmise kõrval on ka asendustäitmine ehk võimalus raha asemel tasuda uue metsa istutamise või muu sellisega,” rääkis Tõnis Korts.

Pärast seaduse vastuvõttu tehtud ettepanekuid pole RMK Kortsu sõnul enam kuulda võtnud. Näiteks käsitleb RMK leping ka lehtpuudele tekitatud ulukikahjustusi, mida seaduses pole.

Läbirääkimisteemasid on veelgi. Näiteks sooviks jahimehed, et RMK teavitaks neid harvendusraietest, mis võivad meelitada loomi kogunema. Jne.

Üldisemalt on Eesti Jahimeeste Selts Kortsu sõnul seda meelt, et tuleb n-ö prooviaasta läbi teha, vaadata, kuidas suhted edenema hakkavad ja vahest pärast seda taas RMK esindajatega kokku istuda, et esimene kogemus läbi arutada.