Täpne juhis aadressil:
Hundi arvukust on seni Eestis hinnatud nn klassikaliste loendusmeetoditega (kütitud loomad, vaatlused, jäljed). Traditsiooniliste meetoditega võivad aga kaasneda hinnanguvead, millel on erinevaid põhjuseid, nagu jäljeloenduseks ebasobivad lumevaesed talved, ebaühtlane küttimissurve jne. Ka on nii jälgede kui ka loomavaatluste järgi eri isendeid raske kindlaks teha, mistõttu tekib sama isendi mitmekordse loendamise oht. Mõned karjad võivad aga hoopis tuvastamata jääda. Hindamaks, kui palju on meie metsades hundi isendeid tegelikult, on tarvis kasutada senisest täpsemat teaduspõhist lähenemist.
2018.–2019. a toimuva uuringu käigus eraldatakse DNA ning tuvastatakse isendid ja loomade sugu nii kütitud huntide koeproovidest kui ka väljaheiteproovidest. Lisaks analüüsitakse huntide murtud lammastelt kogutud süljeproove. Koerte ja hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.
Peamise analüüsimaterjali ehk väljaheidete kogumisse saab oma panuse anda igaüks. Väljaheiteid kogume 2019. a märtsi lõpuni eelkõige Mandri-Eestist. Mida rohkem saame erinevate huntide väljaheiteid, seda suurema tõenäosusega suudame välja selgitada populatsiooni tegeliku suuruse.
